Hiina

Esimesed muljed ja saavutused


9.-18. september 2014

Esimesed muljed ja saavutused

hiinlasi ei ole olemas, on Hiinlased. On palju eri näotüüpe ja vastupidiselt mu arvamusele, et ma algul sellest aru ei saa (=neid üldse ei erista, et nad on mu jaoks kõik ühte nägu), on seda märgata väga lihtne (kui ei märkaks, oleks vist päris pime).

Hiinlased, kes Pekingis tänavatel, metroos, siin ülikoolis jm liiguvad, ei ole lühikesed.

 

Mida me praeguseks oskame

  • Pangakaardiga maksta
  • Pangaautomaadist raha välja võtta
  • Kana(pelmeene) küsida (alati ei õnnestu)
  • Toitu kaasa küsida
  • Enamvähem saame aru hindadest (numbritest)
  • Metrooga liigelda
  • Hina keeles “aitäh” öelda
  • Lollakalt naerata, kui kõik Emmat vahivad
  • Emma ja Elli oskavad augupeldikus pissida.
  • Elli oskab hiina keeles küsida: “Mis su nimi on?”

  

Mida me söönud oleme

  • Emma kala: esimesel õhtul valis Emma restoranis pildi järgi kala (pilt oli küll joonistatud menüü kaane kaunistus, aga ettekandja soovitas üht kalarooga) – see oli hea ja täitsa räime maitsega!
  • Mooncake – septembri täiskuu ajal peetava sügise püha toit
  • Friteeritud banaanid
  • Karamellis küpsetatud õunad
  • Keedetud ja friteeritud pelmeenid: kanapelmeenid (lisaks kanalihale porru maitsega sarnase maitsega roheline pläga täidises ja mingid muud pelmeenid (punase liha ja väga hästi lõhnava maitseainega)
  • Mais
  • Jäätised …
  • Kastanid (praeguseks kaht eri sorti maitsnud)
  • Sütes küpsetatud maguskartul e pataat
  • Magus spinat, tomat
  • Jasmiinitee, roheline tee granaatõunaga,
  • Veel kaht eri sorti rohelist teed
  • Väga kallis kohv (latte) austraalia kohvikust loomaaias
  • Füüsal (meil müüdavaga võrreldes erinev: täiesti ilma haputa magus)
  • Pikad oad, millest 99% kaun – väga maitsvad

jnejne

 

Tunnid

Vastupidiselt mulle “maha müüdud” arvamusele, on õpilased esmapilgul avatud ja innukad. Esimeses tunnis oli 26 õpilast! Ma rääkisin neile Ilvese kikilipsust ja modell Karmen Pedarust. Eestis pole neist ükski käinud ja Arvo Pärti ei teadnud ka mitte keegi. Aga Spiegelit kuulasid küll huviga (keskendunult), vähemalt mulle tundus nii. ID-kaardi kasutusvõimalused huvitasid neid väga, ja selle peale, kui ma ütlesin, et sellega saab ka allkirja anda, nad plaksutasid.

 

Muu

 16.09 hommik algas taas akna taga pargis võitluskunstiharjutusi tegeva mehe saatel, natuke hiljem alustasid naised võimlemist lehvikutega (mulle meeldib see muusika, mille saatel nad võimlemad; lehvikute asemel võivad olla bambuskepid, ilmselt ka muu). Edasi läks veidi ebarutiinselt: kuigi hakkan juba harjuma lurina ja sülitamisega (Emma teeb seda juba järele), on siiski raske külmalt suhtuda su akna all peale lurinat ja sülitamist põõsassa oksendavasse politseinikku. Aga ta tegi seda väga profilt, ilmselt mitte esimest korda.

This entry was posted in Hiina. Bookmark the permalink.

Comments are closed.