Hiina

Hüvasti, Valge Maja!

 

Viimastel nädalatel on olnud nii palju sebimist, et peale märksõnade ei ole jõudnud blogifaili midagi toota.

Aga tänasest-homsest päevast tahaks meie Hiina-seikluses siiski märgi maha jätta. Nimelt pääseme me Valgest Majast ehk Bai Loust. Nagu kunagi varem kirjutasin, on see olnud kõige nõrgem lüli projektis, mis mind ja Ellit väga otseselt ja Emmat kindlasti ka kaudselt väga on seganud. See hoone pidi olema remondis suvel. Nüüd otsustati (natuke üle nädala tagasi), et see läheb remonti 20. oktoobrist. Töökorralduslik kõrgsaavutus tõesti natuke üle kuu aja semestri algusest alates hakata välislektorite elamut remontima. Aga meil on selle üle ainult hea meel, sest siin on olnud halb olla. Kõigil eakaaslastel ja vanematel soovitan mõelda korraliku nõukanostalgia ühika peale (õnneks küll mitte ühisköögi ja –vetsuga, aga see eest on need mõlemad olnud .. elamus, koos ülemiselt korruselt imbuva vee ja menüüvihjetega ning põranda alt immitseva solgiga).

Me kolime ülikoolile kuuluvasse elumajja nr 22 (kus elavad enamasti endised ja praegused ülikooli Hiinlastest töötajad) viiendale korrusele kahe magamistoa, elutoa, köögi ja kolme rõduga valgesse avarasse korterisse! Me nägime seda kolmapäeval, kui seal oli remont, valmis olid põrandad ja seinad, vannitoas-WCs ega köögis ei olnud veel midagi .. Öeldi, et kahe päeva pärast on valmis. Tööl oli korraga vähemalt 10 meest-naist. Aga Emma ei olnud nõus, et see on uus Hiina-kodu – ta ütles, et see on töökoda. Nii ta välja nägi küll. Aga me juba usume Hiina imedesse! Homme on kõik selge!

 

Üks seik väärib veel kiiret vahendamist: me oleme Emmaga juba kaks päeva seeni söönud! Varem oleme ka, restoranides, aga nüüd ostsime ja tegime ise. Eile tegime, ja täna, kui Emma ärkas lõunauinakust, nõudis ta kohe seeni – pidime ostma minema, siis ta lõikus need pannile, praadisime ära, natuke sojakastet lisaks ja üleeilne riisiülejääk (restoranist kaasa pandud) ning suurepärane õhtusöök oligi jälle valmis (hind kokku ehk umbes 3 jüääni e 40 eurosenti). Mina sõin lisaks veel kiirelt praetud hiina brokkolit. Jube hea! Ja magustoiduks värsked datlid.

 

 

1. oktoober


Täna on Hiina Rahvavabariigi 65. sünnipäev !!!

Tegime sel puhul esimest korda siin viibimise ajal teleka lahti.

Sealt tuleb hommikul näiteks ühelt kanalilt Hiina Harry Potter, mis on segu Sõrmuste isandast ja Potterist igasugu Potteri detailidega nagu arm ja valge öökull ning mongoli välimusega valgete pikajuukseliste haldjatega jne

Teiselt kanalilt tulevad ülekanded esinemistelt Pekingis ja mujal – naised on kas mundris või rahvariietes, reporterid on punastes pintsakutes (naised).Üks lava näiteks on selline, kus kõik esinejad kannavad mingit mundrit. Pealaval Taevase Rahu väljakul oleval laval paistab olevat pigem eri rahvariietes esinejaid.

 Ehk siis: me oleme suurel pidupäeval teinud seda, mida tegevat enamik Hiinlasi: jälginud tseremooniad eri paiguis maal (meie siis Pekingi eri lavadel). Samas oli mulle üllatav see, et seda kõike üle kandev ainuke kanal pikkis šõu vahele suvalisi reklaame .. Vahepeal näidati ka (ilmselt pealinna) liiklusolukorra ülevaadet (kõik suured teed ei paistnudki umbes olevat). Alates lõunast hakkas sadama, Emma magab, ei taha praegu telekat lahti teha, et vaadata, mida nad vihmaga teevad.

 

Jäätmekäitlus

29. septembril käisime Trummitorni ja Kellatorni lähedal järvede piirkonnas asuvas hutongis e pekinglaste traditsioonilisses elamupiirkonnas. Tore miljöö, aga jäätmekäitlus tõmbas taas tähelepanu. Sinistes vormiriietes nummerdatud onud sõitsid prügikärude (-ratastega) ringi ja teostasid jäätmekogumist. Siis nägime ka jäätmejaama: hulk jäätmekogumissõidukeid seisis värava taga ja sees toimus sorteerimine ja ilmselt ka tasumine?!

 

Söömisest ja teest

Tundub nii, et kui me õhtuti vaäljas söömas käime, siis on restoranides rohkem mehi kui naisi. Aga kuna meie lemmikud on kaks ülikooli lähedast kohta, siis võib see olla ka nende kohtade omapära. Saime ka esimest korda kehva sööki – turistipiirkonnas Trummitorni ja Kellatorni läheduses. Mõtlesin võtta kartuli, et võimalikult neutraalne söök Emmale, aga see oli küll täitsa mõttetu rasvas ujuv maitsetu lobi. Õnneks supp päästis olukorra: Emmale maitseb siinne klassika – kurk, tomat, muna varieeruva  maitseainega vesine lurr (aga maitse on päriselt hea!). Eile sõime kolme nädala täitumise puhul taas räimi meenutavaid kalu, Emma lemmikuid! Ta sõi algul umbes 7 kala ja siis paar kalapead veel peale! Elli tellis MINGID nuudlid, mis osutusid süldinuudliteks. On õnn, kui sul on noorem õde, kes on isaga koos sülti sööma harjunud – Emma päästiski olukorra ja sõi seda “sülti” ka!

Praeguseks olen maitsnud veel 4-5 uut teed. Üht ei suutnud juua. Teised on väga head! Topin neid detsembris kotti hunnikute viisi! See, mida ma juua ei suutnud (ma proovin veel, kui veel vähem tõmmata lasta, ehk on parem) on suuremad (u 5-7 cm pikkused) rullid tumedat rohelist teed, mille maitse oli nii mõru, et … huuh, isegi praegu, mitu päeva hiljem, hakkas pea värisema.

 

Uued söögid

  • Draakonivili ehk Emma järgi punane kiivi
  • Mitut sorti nuudlid
  • Kana-muna-vetikasupp
  • Marineeritud türgi oad rohke küüslauagu ja tšilliga
  • Rohelised mandariinid
  • Pekingi Starbucksi lahja kohv
  • Emma sünnipäevatort: mu kolleegi kingitus Emmale (šokolaadi-vahukoore-kirsitort)
  • Süldinuudlid (ainult Emma suutis neid süüa)
  • Halvad searasvas küpsetatud kartulid paprikaga
  • Kuivatatud maguskartul
  • Paneeritud päevalilleseemned
  • 5 eri sorti õunad
  • 5 eri sorti pirnid
  • Kohalikud suured õhtukesed täidetud pannkoogid (tainas oleks nagu lehttaigen), nt kana ja hiina kapsaga
  • Kohalikud väikesed paksud täidetud pannkoogid (vürtsika rohelise paprika ja kanavorstiga, mingi Mongoolia lähedal asuva piirkonna rahvustoit, piirkonna nime kahjuks ei suuda meenutada enam)

 

Sepa turul

Elli oli kuskilt leidnud, et on üks majatäis Sepa turu moodi kaubandust, kus kohalikud palju käivad ja kus peab kauplema. Läksime sinna kauplemist harjutama. Oligi tore koht! Ja täitsa Sepa turu moodi (kuigi seal ma olen ainult kaks korda elus käinud). Kauplemisega saime ka hakkama! Ei tea ainult, kas hästi või halvasti, sest üle 5 jüääni alla küll ei saanud (see käis a la nii: müüja: 65, mina: 50, müüja 60 – see oli mu siin basseinis ujumiseks sobiva sündsa trikoo hind).

 Tüdrukud matkal

Mina töötan laupäeviti ja seetõttu jäi mul eelmisel laupäeval käimata matkal koos siinsete eestlastega. Aga tüdrukud käisid, koht ise oli selline http://bbs.tiexue.net/post2_6858491_1.html

Eriti tore, et ühel tüdrukul on selles seltskonnas ka uus väga hea sõber!

 

Liiklusest

Kiidan endiselt metrood. Nüüd oleme paar korda ka tipptunni lähedastel kellaaegadel metroosse sattunud ja olukord pole üldse hull (ilmselt on liine, kus on ka). Ronge käib lihtsalt nii tihedalt, et kõik mahuvad, isegi meie koos kärus magava Emmaga).

Maapealses liikluses kehtib raudne reegel: autodel (tegelikult kõigil sõidukitel) on ALATI eesõigus. Ükskõik, kas neile on punane tuli, kas pöördel või otse sõites jne. Mitte midagi ei tähenda, olgu sul lapse käru, väike laps süles, ratastool .. Peaagu sama kehtib ka sõiduteel või oma sõidurajal liilevate rataste ja kõigi rattasarnaste liiklusvahendite kohta, sh igasuguste võrride, kolmerattaliste (tricycle), prügirataste jne. Need võivad küll natuke kõrvale tõmmata ja su eest või tagant sõita – nad sõidavad igal juhul. AGA mitte midagi ei juhtu! Me ei ole näinud veel ühtegi kõksugi! Kellegi allaajamist ega isegi mitte seda, et keegi kurjalt kisaks või õiendaks. Ainult autode signaalitamine on küll tavaline ja seda eriti siis, kui keegi on sulle nö ära teinud: nt eile õnnestus ühel vähem peenel Audi maasturil ühele peenemale Audi maasturile kõrvalteelt ette sutsata. See peenem signaalitas mitu minutit järjest – kogu aja, mis ta pidi punase tule taga selle vähem peenema taga seisma ka. No kurat, on ju ebaõiglane!

Sugugi kõik autod ei pane pimedas tulesid põlema. See on küll olnud vist isegi veel hämmastavam kui nende totaalne eesõigus. Seejuures peavad jalakäijad tihti sõiduteel kõndima, sest kõnniteed kas ei ole, seal pargib mõni auto või mõni jalgratas või müüb seal kegi midagi. Helkureid siin ka ei tunta. Aga – nagu ju eespool mainitud – mitte ühtegi õnnetust ega väiksematki kõksu me siiani näinud ei ole.

M E S I

19. september

19. septembril

Pühadest ja plaanidest

Igasuguseid pidustusi paistab siin tõesti palju olevat. Näiteks sel laupäeval (20.09) on Pekingi Välisõpingute Ülikooli (BFSU) Euroopa keelte osakonna 60. sünnipäev. Mind oootab ees umbes kaks tundi pidulikku aktust. Kurb on see, et selle ürituse pärast jäävad ära algajate rühma tunnid (ma tean, et see kõlab imelikult, aga ma oleks eelistanud ..).

1.-7. oktoobrini on Hiinas pühade vaheaeg, mitte keegi ei tööta. Meid on hoiatatud, et liikvel on väga palju rahvast ja kõik asjad on poole kallimad ja metroosse ei mahu jne. Me proovime järele. Võtame ilmselt selle aja sisustamiseks plaani Pekingi vaatamisväärsusi ni palju kui jaksame ja viitsime. Ja ehk mõne linnalähedase mäe.

Aga enne seda ootab meid veel Pekingi Eesti Suursaatkonna külastus, mida ma ootan huviga. 26. septembril on ülikoolis Euroopa keelte päeva tähistamine, selleks peame õpilastega kokku panema posteri millestki huvitavast eesti keele kohta.

 Ülikooli kampusest

Kes ise tahab uurida, siis guuglikaartide päringuga BFSU peaks satelliidipildilt nägema, et kampus on tõesti roheline, nii et õhu üle me eriti ei kaeba. On staadion, ujula, tore tiik purskkaevuga ja piknikulauad, suur raamatukogu jne jne. Raamatukogu fassaadi ühel osal on ‘raamatukogu vist enamikes keeltes, mida siin õpetataksem, mh eesti keeles ja suurelt! Aga on ka mitmeid supermarketeid (siinses tähenduses küll), näiteks üks neist selline, mille müüja välivoodi seisab tagumise müügiruumi nurgas. Aga kaubavalik on neis hea. Siis on veel vähemal kaks puuviljapoodi, lihapood, palju mobiilipoode jne. Aga siin kampuses ei ela sugugi ainult üliõpilased, näiteks sel poolel, kus meie elumaja on, on mitmed korrusmajad, mis kindlasti ei ole (ainult) ülikooli töötajate või üliõpilaste elamud. Pigem näeme vanemaid (arvan tegelikult, et meie mõistes väga vanu) inimesi, kes jalutavad, pargis tantsivad/võimlevad või oma kassi/koera jalutavad.

 Meie elamisest

See on kõige nõrgem koht kogu ürituses. Ma saan loomulikult  aru, et siinse standardi järg on see kõik normaalne .. Aga kuna mulle viriseda ei meeldi ja haletsust ma ei talu, siis detailid jätan valikustamata.

 Muid toredaid Hiinlaste kombeid

Kui nad pealelõunal (1-2-3 paiku) ära väsivad, siis nad magavad. Ükskõik kus. Näiteks juhtum, kui ma mobiili ostsin (sellest võiks muidugi ka muus kontekstis huvitavat pajatada ..): hommikupoole olime mu Hiina kolleegiga käinud uurimas ühe China Telecomi kampaanialeti juures ja pikalt ühe noormehega vestelnud, kes mulle õhtupoolikuks telefoni ingliskeelseks ja muidu valmis lubas sättida. Kui poole kolme ajal tagasi läksime, olid teised kaks teenindajat väga abivalmis ja kõik oli mu jaoks valmis, aga see noormees, kellega hommikupoole asju ajasime, magas sealsamas laua taga u 30 cm kaugusel rahulikult ja norinaga.

Pealelõunasel ajal võib lõunauinakulisi näha igal pool pargipinkidel (sh näiteks loomaaias nägime neid mitmeid), aga ka kontorites leti taga (näiteks kella kahe ajal päeval jalutad mööda asutusest, mille ukse kohal on silt SUPERPRINTHOUSE ja aknast paistab üle kontoritoolide seljatugede kaks täiesti liikumatut veits viltu vajunud tumedat pead … (NB! Nad ei ole lühikesed).

Eriti loomaaias, aga ka mujal oleme näinud lõhkisepüksivahelapsi. Igas vanuses ilmselt u pooleaastasest (võibolla nooremaskti) kuni vähemalt Emma vanusteni. Kui neil häda tuleb, siis nad lihtsalt pissivad (?kakavad) läbi selle vahe/augu tänavale (ideaalis vist siiski tänava kõrvale murule, kui seda on).

Esimesed muljed ja saavutused


9.-18. september 2014

Esimesed muljed ja saavutused

hiinlasi ei ole olemas, on Hiinlased. On palju eri näotüüpe ja vastupidiselt mu arvamusele, et ma algul sellest aru ei saa (=neid üldse ei erista, et nad on mu jaoks kõik ühte nägu), on seda märgata väga lihtne (kui ei märkaks, oleks vist päris pime).

Hiinlased, kes Pekingis tänavatel, metroos, siin ülikoolis jm liiguvad, ei ole lühikesed.

 

Mida me praeguseks oskame

  • Pangakaardiga maksta
  • Pangaautomaadist raha välja võtta
  • Kana(pelmeene) küsida (alati ei õnnestu)
  • Toitu kaasa küsida
  • Enamvähem saame aru hindadest (numbritest)
  • Metrooga liigelda
  • Hina keeles “aitäh” öelda
  • Lollakalt naerata, kui kõik Emmat vahivad
  • Emma ja Elli oskavad augupeldikus pissida.
  • Elli oskab hiina keeles küsida: “Mis su nimi on?”

  

Mida me söönud oleme

  • Emma kala: esimesel õhtul valis Emma restoranis pildi järgi kala (pilt oli küll joonistatud menüü kaane kaunistus, aga ettekandja soovitas üht kalarooga) – see oli hea ja täitsa räime maitsega!
  • Mooncake – septembri täiskuu ajal peetava sügise püha toit
  • Friteeritud banaanid
  • Karamellis küpsetatud õunad
  • Keedetud ja friteeritud pelmeenid: kanapelmeenid (lisaks kanalihale porru maitsega sarnase maitsega roheline pläga täidises ja mingid muud pelmeenid (punase liha ja väga hästi lõhnava maitseainega)
  • Mais
  • Jäätised …
  • Kastanid (praeguseks kaht eri sorti maitsnud)
  • Sütes küpsetatud maguskartul e pataat
  • Magus spinat, tomat
  • Jasmiinitee, roheline tee granaatõunaga,
  • Veel kaht eri sorti rohelist teed
  • Väga kallis kohv (latte) austraalia kohvikust loomaaias
  • Füüsal (meil müüdavaga võrreldes erinev: täiesti ilma haputa magus)
  • Pikad oad, millest 99% kaun – väga maitsvad

jnejne

 

Tunnid

Vastupidiselt mulle “maha müüdud” arvamusele, on õpilased esmapilgul avatud ja innukad. Esimeses tunnis oli 26 õpilast! Ma rääkisin neile Ilvese kikilipsust ja modell Karmen Pedarust. Eestis pole neist ükski käinud ja Arvo Pärti ei teadnud ka mitte keegi. Aga Spiegelit kuulasid küll huviga (keskendunult), vähemalt mulle tundus nii. ID-kaardi kasutusvõimalused huvitasid neid väga, ja selle peale, kui ma ütlesin, et sellega saab ka allkirja anda, nad plaksutasid.

 

Muu

 16.09 hommik algas taas akna taga pargis võitluskunstiharjutusi tegeva mehe saatel, natuke hiljem alustasid naised võimlemist lehvikutega (mulle meeldib see muusika, mille saatel nad võimlemad; lehvikute asemel võivad olla bambuskepid, ilmselt ka muu). Edasi läks veidi ebarutiinselt: kuigi hakkan juba harjuma lurina ja sülitamisega (Emma teeb seda juba järele), on siiski raske külmalt suhtuda su akna all peale lurinat ja sülitamist põõsassa oksendavasse politseinikku. Aga ta tegi seda väga profilt, ilmselt mitte esimest korda.

Hiina 2014

nihao, eesti tüdrukud:)